Estonian Environmental Research Centre OÜ
We are a company engaged in precision research in chemical and physical analysis and environmental modeling
Reception of orders
Laboratory analyses are accepted in Tallinn, Tartu, Jõhvi and Pärnu.
About the company
As a state-owned company, EKUK’s main task is to be the state’s center of competence in the field of environmental research. EKUK conducts laboratory analyses and studies to determine the concentration of various substances in the environment and helps to identify the causes of environmental problems.
EKUK ensures high-quality and reliable environmental data for state supervisory functions and national environmental monitoring. EKUK advises the state on issues requiring laboratory analyses and complex studies and ensures the fulfillment of a large part of international obligations on issues concerning the state of the environment.
Our mission
We are committed to working together to preserve and improve the natural environment. We provide objective information based on accurate and model-based research on the state of the environment and the pressures on it.
Our vision
We are a competence center for environmental and climate research and the main state partner and advisor in complex environmental assessment and ensuring environmental sustainability.
News
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ on keemiliste ja füüsikaliste täppisuuringutega ning keskkonnaseisundite modelleerimisega tegelev ettevõte
Eile oli rahvusvaheline puhta õhu päev!🌬
Eestis teeb riiklikku välisõhu seiret Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ ja selleks töötab 24/7 ühtekokku kuus linna- ja kolm taustajaama.
Kontrolli õhu kvaliteeti 👉https://www.õhuseire.ee
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse ja Pärnumaa Arenduskeskuse pressiteade
Aastas poolsada inimelu nõudvad kuumalained eeldavad linnade ümberkujundamist.
Igal aastal nõuavad kuumalained Eestis ligi poolsada inimelu. Kliimamuutuste tekitatud kahju vähendamiseks kaardistab Pärnumaa oma kuumasaari ja maalihete ohtu ning pakub välja tõenduspõhiseid lahendusi kliimamuutustega kohanemiseks, mida saavad kasutada ka teised omavalitsused.
Suvehooajal kolmekordistuva elanikkonnaga Pärnu on juba kolm aastat rahvusvahelise projekti Regions4Climate raames mõõtnud ilmaanduritega linna mikrokliimat. 50 andurit annavad ülevaate, kuidas erinevad ilmaolud mõjuvad rohe- ja hoonestatud aladel, mere ääres jne. Andmeid saab kasutada linnaplaneerimises, et vältida kuumasaari, hoida haavatavaid inimesi terviserikete eest ning luua mõnusamat linnakeskkonda üha ettearvamatutes oludes. Kogutud teadmisi saavad kasutada nii Pärnumaa kui ka teised omavalitsused.
Andmed näitavad, et linnas ja hoonestatud aladel on kuumastress tugevam kui rohealadel ja Pärnut ümbritsevates maapiirkondades. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Andreas Hoy sõnul näitavad ilmaanduritest ja kaugseire teel kogutud andmed, et kuumasaarte efekt on kõige tugevam öösel. “Päeval soojendab päike betooni ja asfalti ning õhtul ja öösel eraldub see soe aeglaselt, mistõttu jahtuvad hooned, tänavad ja parklad aeglasemalt kui rohealad. See muudab nii töö- kui eluruumide jahutamise raskeks eriti pikemaajaliste kuumalainete ajal,” sõnas Hoy. “Pärnu lahe madal merevesi soojeneb kuumalainete ajal samuti, moodustades loodusliku soojussaare, mida inimmõjuga kuumasaared veelgi võimendavad. Sellepärast on Pärnus teadlik linnaplaneerimine äärmiselt oluline,” lisas kliimaekspert.
Eestis on projekti Regions4Climate juhtivpartner Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK), kes koostas Pärnumaale ülevaate võimalikest leevendusmeetmetest kuumasaarte ennetamiseks. Kliimaüksuse juhataja kohusetäitja Anette Iital ütles: “Kuigi viimaste aastate suved ei pruugi alati viidata kuumuse ja kuumalainete püsivale probleemile, siis tuleviku kliimastsenaariumid näitavad, et temperatuuri tõus on üheks olulisemaks kliimamuutuste mõjuks Eestis. Seetõttu on oluline aegsasti tõsta inimeste teadlikkust kuumusega kaasnevatest riskidest.“
Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru sõnas, et teaduslikud uuringud kinnitavad kuumade suvede mõju Eesti inimeste tervisele ja elueale. “Kuumalainete mõjul sureb Eesti suuremates linnades igal aastal pea 50 inimest, millele lisanduvad palavate päevade tõttu elu kaotavad inimesed teistest väiksematest kohtadest,“ ütles Orru.
Pärnu ja teised maakonna omavalitsused kasutavad projektis kogutud teadmisi linnaplaneerimises. Nii on uuringust Pärnu linna ohustavate maalihete kohta vallminud avalik GIS-lahendus, mis on nüüdseks seotud üldplaneeringu ruumiplaneerimise süsteemiga. Pärnu linnavalitsuse linnaplaneerimise osakonna juhataja Kaido Koppel ütles et kuumasaarte ja maalihete andmed kajastuvad ka koos Pärnumaa Arenduskeskusega tehtavas maakonna arengustrateegias. “Meie eesmärk on koguda tõenduspõhist infot, et seda kasutada planeeringutes. Üleujutused ja kuumalained ohustavad inimeste tervist ja vara, nende ohtudega arvestamine aitab langetada tarku planeerimisotsuseid. Tulevikus töötame välja veel nelja piirkonna ruumiinfot kajastava digikeskkonna tööriista,” rääkis Koppel.
Pärnumaa erinevate piirkondade ilmaandmetega saab reaalajas tutvuda siin: air.klab.ee/cgi-bin/parnu/apub.stncolmap2.cgi?page=ShowMapG&areaid=PU&gsize=450x370&stnshow=true&...
Lisainfo projekti Regions4Climate kohta:
Regions4Climate projekt koondab 46 partnerit 13 Euroopa riigist. Projekti koordineerib Soome Tehnilise Uurimise Keskus VTT, kelle juhtimisel töötavad projektipartnerid välja ja võtavad kasutusele uudseid sotsiaalseid, tehnoloogilisi, digitaalseid, ärilisi, juhtimis- ja keskkonnalahendusi, et vähendada kliimamõjudest tekkivat haavatavust.
Projekt algas jaanuaris 2023 ja kestab viis aastat, käsitledes teemat “Piiriülest väärtust loovad kliimakindlusega seotud laiaulatuslikud näidisprojektid” lepingu nr 101093873 HORIZON-MISS-2021-CLIMA-02-04 alusel. Projekt sai 24 522 103 eurot toetust Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni programmist “Euroopa Horisont”. Projektitulemused peaksid mõjutama piirkonna sotsiaalkultuurilist ja majanduslikku olukorda ning keskkonda.
Projektis välja töötatud tulemusi ja sotsiaalseid uuendusi jagatakse õiglase ülemineku platvormil, et neid oleks võimalik järgida ka teistes piirkondades.
Rohkem infot: regions4climate.eu/
Kontaktid:
Ilmaandmete ja linnade mikrokliimaga seotud küsimused:
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus (SEI Tallinn),
Andreas Hoy, kliimasüsteemide ja energiapoliitika üksuse vanemekspert (suulised kommentaarid inglise keeles, kirjalikud eesti ja inglise keeles)
Kontakt: Anette Parksepp, SEI Tallinna kommunikatsiooniekspert, anette.parksepp@sei.org, +372 53 035 953
Kuumasaari ennetavate leevendusmeetmetega seotud küsimused:
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Anette Iital kliimaüksuse juhataja kt.
Kontakt: kommunikatsioonispetsialist Marju Kaasik 513 31 65, marju.kaasik@klab.ee
Pärnu linna plaanidega seotud küsimused:
Pärnu linnavalitsus, Kaido Koppel plaaneerimisosakonna juhataja
Kontakt: 5305 9448, kaido.koppel@parnu.ee
Pressiteade
Elektrit ja sooja toodetakse Eestis aasta-aastalt aina puhtamalt
Eesti kasvuhoonegaaside heide inimese kohta on põlevkivienergeetika tõttu olnud ajalooliselt kõrge, aga tänu üha lisanduvale taastuvenergia kasutamisele on heide edukalt vähenenud. Fossiilkütuste tarbimine transpordis aga jätkuvalt suureneb.
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK), Eesti riikliku kasvuhoonegaaside aruandluse koordinaatorina, on valmis saanud esmased ligikaudsed heitkoguste hinnangud 2024.aasta kohta. Need andmed näitavad, et heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvad (suurenergeetika) tootmisüksused vähendasid heidet aastaga 14,5% ehk 5,3 miljonilt tonnilt CO2 ekvivalendilt 4,5le. Samas riigiülene heide vähenes vähem, sest heide suurenes mitmetes teistes sektorites, peamiselt maanteetranspordis ja tööstuses.
“Kasvuhoonegaaside heide peegeldab ühiskonnas toimuvaid muutusi – kui fossiilsete kütuste hinnad on odavamad, kasutatakse neid rohkem ja seega on kaasnev heide suurem. Nii juhtus maagaasiga – 2022. aastal gaasi tarbimine hinna kerkimise tõttu järsult langes, aga kui keskmised maagaasi börsihinnad langesid, suurenes taas ka tarbimine,” selgitas kasvuhoonegaaside inventuuri koostamise koordinaator Cris-Tiina Pärn.
Suureks mureks Eestis on kasvav maanteetranspordi heide, mis esialgsel hinnangul suurenes aastaga pea 7%. Heite kasv tuleneb rohkematest läbitud kilomeetritest, mida ei tasanda ära säästlikumaks muutunud sõidukid.
“Transpordisektori suurimad heitkogused pärinevad suuresti Harjumaalt, kus on suurim liikluskoormus. Tallinnas tehtavatest sõitudest üle poole on alla 10 km. Kõik sõidud saastavad õhku ja tekitavad müra ning tõstavad kasvuhoonegaaside heidet. Lühikesi sõite on aga võimalik hõlpsalt asendada vähem keskkonnakahjulike liikumisviisidega. Selleks, et kliimamuutuste mõju pidurdada, saab igaüks oma valikutega panustada,” ütles Pärn.
Lõplikud ja kinnitatud kasvuhoonegaaside heite andmed 2024. aasta kohta selguvad 2026. aasta märtsiks. Praegused esialgsed andmed esitati Euroopa Komisjonile sisendiks euroopaülese heite eesmärkide infosse. Esialgsed andmed ei sisalda maakasutuse sektori andmeid.
EKUKi ülesanne on tagada kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride, prognooside ja aruannete koostamine ning esitamine Euroopa Komisjonile ja ÜRO kliimamuutuste sekretariaadile. EKUKI analüüsid on aluseks riiklike poliitikate väljatöötamisel.